Viimistlemise tähtsust on raske alahinnata. Selle käigus seotakse tekst ühtseks tervikuks ja muudetakse ta ladusalt loetavaks, s.t likvideeritakse vastuolud sisu ja vormi, keele ja stiili vahel.
Kirjandi viimistlemisel kontrollitakse teksti tähelepanelikult järgmistest põhimõtetest lähtudes:
- kirjandi pealkirja ja sisu vastavus (teema mõistmine, möödakirjutamise oht, moto seostamine pealkirjaga);
- kirjandi sisu täiuslikkus (tõestusviisi otstarbekus, materjali esitamise proportsionaalsus, sisu ühekülgsus, nõrgalt haakuvad laused, faktitäpsus);
- ülesehituse terviklikkus (algust ja lõppu puudutavad nõuded, alguse ja lõpu proportsioon ülejäänud tekstiga, esitusviisi loogilisus, lõigustruktuur, siirded);
- keele korrektsus ja stiili sobivus (mõtteväljenduse asjalikkus, selgus ja loogilisus, sõna- ja terminikasutuse täpsus, teksti sidusus, keelevead, stiil);
- töö välimus ja vormistuse korrektsus (käekirja loetavus, vormistuse vastavus nõuetele).
Viimistlustöös keskendutakse lõikudele ja nendevahelistele üleminekutele, seejärel jälgitakse, kuidas toimub mõtte liikumine lõigu sees, ja lõpuks vaadatakse, kas sõnastus on täpne.
