Selleks, et üks arvestatav riigieksamikirjand valmis kirjutada, on vaja nii mõndagi komponenti, nii nagu iga koogi küpsetamiseks või tõeliselt maitsva piparkoogitaigna kokkusegamiseks.
Kui pole loomulikku talenti, loe raamatuid
Kõige toredam neist vajalikest omadustest on kirjutamisel loomupärane andekus, kirjutamistalent. Igas klassis või seltskonnas leidub neid, kes ilma igasuguseid teooriapunkte teadmata suurepäraseid kirjandeid kirjutavad. On alati neid, kes õpivad teooriat, laubal higimull, ning kirjandi ees ikka ahastavalt käsi ringutavad.
Ahastajail tuleb alustada enesemotivatsioonist ja mõni selleteemaline raamat läbi lugeda. Uskuge, raamatutest saab alati häid mõtteid. Raamatuid oleks hea lugeda, pliiats käes. Ostetud raamatusse võid teha märkmeid, raamatukogule kuuluvast raamatust võiks teha väljakirjutusi. Olen ise nii teinud ja need kaustikud väljakirjutustega on väga armsad aeg-ajalt üle lugeda. Muidugi on tänapäeval mitmeid muid võimalusi – pildistada, skaneerida, kuid … Käsikirjalise väljakirjutamise kasuks räägib asjaolu, et sageli on inimestel selline mälutüüp, mis salvestab mällu motoorselt läbi töötatud materjali. Kui kindlasti tahad, et materjal oleks arvutis koos, trüki märkmed hiljem vabal momendil ümber või tee neist pildifailid ja lisa oma elektroonilisele kogule.
Rakenda kirjandikirjutamise vankri ette loomulik uudishimu
Loe blogisid
On palju suurepäraseid blogisid, kus antakse nõu enesearendamiseks, loovuse suurendamiseks, enesest kuvandi loomiseks. Blogide autorid on enamasti lugenud hulgaliselt raamatuid, nad annavad lugejale asjatundlikku nõu. Nende artiklitest võib leida nii mõndagi kasulikku, mida rakendada hiljem teoste analüüsimisel või kirjandite kirjutamisel.
Kogu materjale
Koosta endale arvutisse failide kogu, kuhu kogud – koos aadressiviidetega loomulikult - erinevaid tsitaate või muidu mõnusaid ütlemisi. Väljalõigatud artiklitest ja sinna juurde kuuluvast materjalist on kasulik kokku seada pappkaust, kuhu igal hetkel hea artikleid-materjale lisada, neid ümber süstematiseerida. Iga kord, kui mõne materjali välja lõikad või selle endale kopeerid, kirjuta juurde ja tähista markeriga, mis konkreetselt selle artikli juures huvi paelus – kas mõttekäik, millele tahad vastu vaielda, ladus tõestusmaterjal vmt Ka kirjatükid peaksid seal kogus olema hilisemaks läbivaatamiseks. Enne eksamit saab kogutud materjalid üle lugeda. Küllap siis on ka mõtteid, mida lugejatele jagada.
Hakka eksperdiks mingil alal
Vali varakult teemavaldkond
Väga paljud kogenud õpetajad soovitavad valida juba varakult endale riigieksami valdkondadest mõni ja sel teemal materjale koguda, lugeda, selgitada endale selle valdkonna mõisted. Kogu maailma jälgitakse siis just läbi oma huvispektri. Iga uus ja põnev infokild leiab koha kogutud materjalide hulgas. Head mõtted vajavad kohe üles kirjutamist. Huvitava info juurde otsi kohe veel lisamaterjali – nii tead sellest veel enam. Kui mõni asi ununebki, on muid teadmisi ikka nii palju, et jätkub materjali, mida kirjand vajab.
Istu igas ainetunnis kui ekspert
On hämmastav, kui palju huvitavat informatsiooni läheb ainetundides kaotsi seetõttu, et mõeldakse: seda ei lähe vaja, selles aines ma eksamit ei tee, see ei huvita mind. Aga – mõtle endale välja huvitav mäng, milles just sina oled mingi ala eksperdi rollis. Hoia silmad-kõrvad lahti kogu aeg – kas tänases tunnis ma kuulen midagi, mis puudutab just minu ala. Kas ma saan sõna sekka öelda või midagi huvitavat endale üles kirjutada, mida kodus edasi uurida? – see küsimus võiks iga tunni alguses päevakorras olla. Selle võib kasvõi endale vihikutele-konspektidele kirjutada. Näiteks – Olen Eesti ja eestlaste ekspert. Mida täna teada saan?
Seo kuuldu oma alaga.
Loe ilukirjandust.
Kohustusliku kirjanduse nimekiri võiks täieneda läbikriipsutustega.
Kui õpetaja annab kohustusliku kirjanduse nimekirja, asu kohe lugema. Lähene igale raamatule oma eksperdisilmadega. Kui loed „Tõde ja õigust“ ning oled valinud endale teemavaldkonna „Eetika, moraal, religioon“, tee vastavasisulisi märkmeid kogu lugemise aja. Kuna tegemist on küllaltki filosofeeriva teosega, saad välja kirjutada huvitavaid tsitaate tegelaste suust, jutustaja-kirjaniku mõttekäike jne. Küsi endalt lugemise käigus, miks tegelased nii toimivad, mis annab neile põhjust nii rääkida, nagu nad seda teevad. Küsi endalt, kas oled tegelastega ja autoriga nõus. Kui tahad vastu vaielda, kirjuta mõttekäik üles.
Vihje. Kuna tegemist on teadmuspõhise ajajärguga ning alati on Tammsaare teoste huvilisi, võid oma kogutud materjalid LOENGUTEKS vormistada ja internetis raha teenima panna.
Loe esseistikat
Esseed ja arvamusartiklid annavad väga palju uusi mõtteid. Iga artikli või essee lugemise järel on kasulik teha väike kirjutamisharjutus – näiteks sõnastada loetu väide, leida selgitus, otsida üles tõestusmaterjalid ja järeldus. Niimoodi loetut analüüsides korrastad ka oma mõtteid ning harjud argumentatsiooni ise kasutama. Võid vaadelda, kas kirjutaja kasutab empiirilisi või aprioorseid argumente ja mis tema kirjutises võidutseb – topos, logos või mythos.
Võid küsida – miks? Eksamikirjandiks valmistumine pole ju mingi maraton. Ega peagi nii tegema, kuid see kõik on mõtlemistreening ning mõtlemisega seotud oskusi vajab iga tugev isiksus meie tänapäevases maailmas.
Valmistu riigieksamikirjandiks iga päev
Valik esseesid ja küsimustik, mille järgi esseed analüüsida.
Vaata harivaid loenguid
TED
Nagu organisatsiooni koduleht ütleb, on tegemist mittetulundusühinguga, mis kogub ja jaotab väärtuslikke ideid kolmelt alalt: tehnoloogia, meelelahutus, disain. Tutvu selle väärtusliku kraamiga. TEDi konverentsidel peetud ülihuvitavaid loenguid võib sealsamas kuulata-vaadata ning paljud neist on varustatud ka eestikeelsete subtiitritega. http://www.ted.com/pages/5
Mina vaatasin viimati kolme loengut ega kahetse ühtegi minutit, mis sellele kulutasin. Need olid
1. Elizabeth Pisani: seks, narkootikumid ja HIV - ratsionaalselt vaadeldes
http://www.ted.com/talks/lang/est/elizabeth_pisani_sex_drugs_and_hiv_let_s_get_rational_1.html
2. Jane McGonigal: Mängud teevad maailma paremaks
http://www.ted.com/talks/lang/est/jane_mcgonigal_gaming_can_make_a_better_world.html
3. Ken Robinsoni sõnul hävitavad koolid loovuse
http://www.ted.com/talks/lang/est/ken_robinson_says_schools_kill_creativity.html
Praegu, kui ma seda lugu siin kirjutan, jäin jällegi Ken Robinsoni ettekannet vaatama. Võiksin seda teha veel palju kordi, sest see on vaimukas, naljakas ja äärmiselt sügavasisuline. See on tõeline pärl. Õpetlik on see etteaste ka inimestele, kes ise palju ettekandeid peavad tegema. Nimelt – 19 minuti jooksul tegi Ken Robinson iga kord humoorika kõrvalepõike, kui tajus, et oli järjest liiga palju infot edastanud.
Väga tõsiselt võetav lehekülg enese harimiseks.
Kuula internetist raadiosaadete arhiivi
Soovitan kuulata Vikerraadio „Ööülikooli“ saateid, aga ka muid kultuuriteemalisi helisalvestisi Vikerraadio arhiivist.
Kirjuta ise võimalikult palju tekste
Ära oota, et õpetaja tunnis ütleb: „Täna kirjutame kirjandit“. Palju siis õpetaja neid kirjandeid ikka jõuab läbi lugeda ja parandada? Mina jõuan igas veerandis teha igas rühmas ühe ja nende tööde läbilugemine on juba üsna tõsine ettevõtmine. Planeerin sellele kaks nädalat, sest mul on kokku 7 õpperühma. Kirjuta igal võimalikul juhul ja proovi järgida õpitut.
Sotsiaalvõrgustik.
Kasuta seda mõtlemise harjutamiseks
Õpiblogi
Loo endale õpiblogi.
Meelita sinna oma võrgustiku liikmed, hea, kui oleksite erinevatest koolidest. Kleebi sinna artikleid, harjuta nende analüüsimist, küsi teiste arvamusi, lase ka vanematel mõnikord pilk peale heita ja küsi nende arvamust. Kirjuta ise arvamusi aktuaalsetel teemadel, eriti oma eksperdipilgu läbi nähtuna. Loo avalik arutelu mõnel päevakajalisel teemal, kasutades veebi ühiskirjutamise vahendeid. On veebikeskkondi, kus saab ühiselt teha mõtteskeeme, poolt- ja vastuargumentide tabeleid ja muud taolist.
Õpi koos teistega
Kirjandi kirjutamiseks õppimine võib olla põnev mäng ja ühistegemine. Unusta see eestlaslik omaette vindumine, mille aluseks on hüüatus: „Laske ma teen seda üksi ja omaette!“ Tüüpiline individualist tahab olla ise see kõige-kõige, saada üksi ja ise veel kõige-kõigemaks ja seejärel vallutada kuulsuse mäetipp. Kuid iga alpinist teab – üksi mäge vallutada on võimatu. On vaja kaaslaste toetust ning paha ei tee ka kogenud šerpa. :)
Mõtete ja arvamuste paljusus on see, mis tekitab peas teadmiste vikerkaare. Maailm avaneb inimpilgu ees ühistegevuses kildhaaval ning igast avastusest tekib juurde teadmiste pooltoone. Niimoodi – koos teistega – maailma avastada on palju põnevam kui teha seda üksi.
Maailm vajab praegu koostööoskust rohkem kui kunagi varem, sest ta muutub kohutava kiirusega. Ainult inimesed üheskoos võivad selle kiirusega kaasa minna, üksikud jäävad maha ja hävivad. Võib-olla pole see nii katastroofiline, aga koostegemises on nii palju võlu, et ilmselt selle põhjendamiseks ei pea ma palju enam vaeva nägema.
Võta minuga meili teel ühendust, kui soovid abi kirjandi kirjutamisel või riigieksamikirjandiks valmistumisel.
Siia leheküljele olen koondanud materjale erinevatest raamatutest. Nende mõtete ülelugemine annab kindlust ja võib tekitada küsimusi.
Allikad:
Kaldjärv, M. 2007. Argumendi jõud. Tallinn:Koolibri
Valmis, A. 1990. Eesti keel kõrgkooli astujale. Tallinn:Valgus