Skeem TOPOSE kohta pärineb Merle Kaldjärve raamatust "Argumendi jõud". Topos on koht, kust võimalik leida ideid väidete koostamiseks. Enn Koemets annab oma raamatus "Kuidas õppida?" samuti ülevaate topose kohta. Veel saad ideid väidete leidmiseks Martin Ehala raamatust "Kirjutamise kunst". Selles on TOPOS esitatud küsimustena ning siin materjalis kannab ta pealkirja "Argumentide leidmine küsimuste abil".
Väga kasulik on need küsimused endale meelde jätta. Siis läheb kirjandi kirjutamine ladusamalt, ei teki probleeme, et polegi midagi rohkemat öelda.
Järgnevalt katkend E. Koemetsa raamatust "Kuidas õppida?"
KAS KASUTADA TOOPIKAT?
Muistses Kreekas, eriti aga Roomas, oli kõnede- ja kirjandite-eelseks mõtete kogumiseks laialdaselt tarvitusel ette valmis skeem; selles püüti arvestada kõiki olemasolevaid vaatekohti, ükskõik millisele teemale lähenemiseks. Teema analüüsimine ja kirjandimaterjali kogumine niisuguse skeemi alusel tundub meile kunstlikuna, ebaloomulikuna. See skemaatiline «järelemõtlemise» teooria oli aga välja arendatud niisuguste autoriteetide kui Aristotelese ja Cicero osavõtul ning kandis toopika (topica) nimetust. Veel niivõrd uusaegne filosoof nagu Immanuel Kant täiendas ja parandas antiikset toopikat päris tõsiselt.
Mõtete otsimine toopilistest põhivaatekohtadest paistab meile paljude teemade puhul kasutu katsena. Ometi ei tule unustada, et meie kultuuripärandis on rohkesti antiigist ja keskajast pärinevaid väärtuslikke teaduslikke ning publitsistlikke teoseid, mille eeskujulik teemakäsitlus võlgneb tänu peamiselt nende autorite heale orienteerumisele toopikas. Pealegi on toopika tänapäeva inimesele sama heaks süstemaatilise mõtlemise harjutuseks, kui ta seda oli antiiksetele reetoritele või hilisemaile skolastikuile. Me võime halvustada roomlaste seitsmest küsisõnast koosnevat skeem-salmi, mis on toodud V peatükis (lk. 100), kuid teemat inventeerides ei saa keegi vähimatki kahju, kui ta oma kogutud mõtteid veel kord kontrollib toopilisest skeemist tuletatud küsimuste abil.
1. Mis on teema ese? Kas võib seda nimetada teiste sõnadega kui teemas antud? Millised on need teised sõnad (sünonüümid)?
2. Kas teema ese (asi, nähtus) on jagatav osadeks? Missugused on need osad?
3. Millised on teemas antud nähtuse (või eseme) põhjused? Millised tagajärjed, tulemused? Kas ja mida see ese mõjustab? Mis ta mõjustusi takistab?
4. Kas käsiteldav nähtus või ese on progressiivne või reaktsiooniline? On see ühiskondlikult positiivne või negatiivne?
5. Kas teema esemel on eetilisi ja esteetilisi kvaliteete? Millised need on?
6. Kas tegelikkuses on teisi, teema eseme sarnaseid? Millega oleks antud nähtus, ese võrreldav? Millega sobib seda vastandada, kas tal on vastandeid?
7. Millised tegelikkuse faktid (näited) räägivad meie teemakäsituse poolt ja millised vastu?