Kokkuvõte ehk lõpetus on järelduslik, mõttesügav tekst. Ta lõpetab kirjandi ja üldistab arutluse käigus tekkinud seisukohad. Kokkuvõte põhineb kaalukatel argumentidel.
Eesmärgid:
- tuua esile tuum, teksti põhiidee;
- esitada hinnang probleemidele;
- teravdada tähelepanu millegi või kellegi suhtes;
- võtta kirjutatu kokku
KOKKUVÕTTE PÕHITÜÜBID
- HUVILUGU
Sissejuhatuses esitatud lugu arendatakse lõpuni või korratakse teisest vaatepunktist.
Aidata või mitte?
Aidata või mitte? Aidata! Kindlasti aidata! Ulatada tundmatule kas või mahapillatud taskurätt või hoida õnnetul sõbral käest. Miski ikka aitab. Elu ongi aitamine ja abi vastuvõtmine, mõistatuslik instinktide, paratamatuse, juhuste kooslus, lõputu püüd täiuslikkuse poole. Aidata... selleks, et teistel oleks parem kui temal, parem kui neil, kelle kuritegevus on elu hammasrataste vahelt enda juurde tõmmanud. Parem kui kõigil õnnetutel maailmas... Aidata vähemalt mõeldes, sest mõttes peitub jõud. Külm tuuleiil tantsis külmavärinatena ta väsinud seljal.
-
LÕPPSÕNA
Lühidalt tuuakse esile kõige olulisem.
PÄEVA, AJASTU JA AJALOO NÄGU ON INIMESE NÄGU
Indiviid on mitmepalgeline, ta omab headust ja kurjust, võimet hävitada ja luua, vihata ja armastada. Inimese iseloom väljendub tema tegudes. Indiviid on oma tegude kogusumma ning tervikuna mõjutab aja kulgu. Inimese käitumine võib põhjustada sõja või tuua lahenduse rahukonverentsile. Oma vastandliku ja värvilise näoga kujundab ta päeva, ajastu ja ajaloo ilmet, mistõttu need sarnanevad temaga kui kaks tilka vett.
-
TEESID
Mõttearendusest tulenevad olulisemad seisukohad esitatakse punktideks liigendatuna.
"IIDOLID, IIDOLID IGAL POOL JA IGAVESEST AJAST" (Debora Vaarandi)
Vaatamata kõigele on siiski hea meel esiteks tõdeda, et õilsad ning vaimsed iidolid ei ole postmodernistlikust ühiskonnast kadunud, ja teiseks, eks näita ju suur tung ülikooli teadmishimulisi noori.
-
HINNANG
KODU SOETAMINE - KULUTUS VÕI INVESTEERING?
Kulutusena võiks vaadelda pelgalt mingi hoone rajamist, kuhu elama ei asuta. Kodu koos kõige sinna juurde kuuluvaga on aga väärtus, mida ei olegi võimalik rahas mõõta. Selle soetamine on inimese vara ja jõupingutuste investeerimine karjääri, isiklikku heaolusse ning indiviidi iseseisvusesse.
-
ÜLESKUTSE
Osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada.
KAS TEADUSEL ON PIIRE?
Teaduse piiride ja piiramatuse küsimusele ei saa vähemalt tänapäeval üheselt vastata. Siiamaani on teadus ületanud mõningaid piire korduvalt (sageli ka valusalt vastu näppe saades). Ent kas on ka selliseid piire, mida ei suuda ületada isegi tuleviku teadus? Küsimus jääb õhku.
-
PUÄNT
Esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp (kasvõi üksainus tabav fraas).
IGAVIKULINE VAIDLUS INIMESE HINGE PÄRAST
Igavikuline vaidlus inimolemuse üle on arenenud religiooni ja filosoofia jälgedes. Keskaegsest usust, et universumis toimub võitlus Jumala ja Saatana vahel, lähtus kindel teadmine, et igaüks on kas hea või kuri ja valib oma saatuse vastavalt sellele. Inimese arvatav positiivne või negatiivne olemus on alati võetud aluseks kurjategijate karistamisel, tänapäeval on püsima jäänud usk, et seaduse vastu eksija kasvab ümber. Kahekümnendal sajandil loobuti hinge ja selle surmajärgse saatuse mustvalgest käsitlusest ja see võimaldas tekkida paljudel erinevatel teooriatel maailma kohta. Postmodernistlikus filosoofias on jõutud väiteni, et igaüks loob oma tõe. Ühtse seisukoha puudumine hinge ja saatuse üle peetavas igikestvas vaidluses on lõpuks muutnud selle vaidluse mõttetuks. Kuid ometi vaieldakse edasi.
-
LOOGILINE LÕPETUS
Kirjandi eelnevast sisust sõltub, mida loogiliselt edasi öelda.
KAS KUNSTNIK SUUDAB MÕJUTADA MAAILMA?
20. sajandit võib pidada ajastuks, mil maailm mõjutas kunstnikku ning viimane omakorda jälle maailma. Pidev kiire areng ning tollane elulaad kajastus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas ja uues kunstiliigis - filmis. Arenes kultuur, mis oli mõistetav kõikidele ning mis suutis panna inimese mõtlema, mõistma maailma universaalsust ja teisalt tema mitmekihilisust.
Kokkuvõtte kirjutamisel jälgitakse, et algus ja lõpp oleksid ühtsed ja moodustaksid stiililise ning sisulise terviku, kuid sõna sõnalt nad üksteist korrata ei tohi.
Sagedasemad vead arutleva kirjandi lõpetamisel:
- kirjandil puudub kokkuvõte, kirjand on jäänud lõpetamata;
- kirjandit on lõpetatud mitu korda;
- kokkuvõttel puudub seos teema arendusega;
- kokkuvõttes on esitatud uusi väiteid;
- kokkuvõte puudutab ainult üht osa teemast;
- kokkuvõte on nii lakooniline, et ei suuda oma funktsiooni täita
- kokkuvõte on liiga tundeline, paatoslik;
- kokkuvõttes korratakse seda, mis on teema arenduses öeldud, samade sõnadega;
- kokkuvõttesse lisatakse familiaarseid vabandusi.